John Michael SkipperMaalid, biograafia ja muuseumikolektsioonid

Varane elu, pere ja haridus

John Michael Skipper sündis 12. juilist 1815 Inglismaal, Norfolki maakonnas asuvates Norwichi linnas. Ta oli jurist John Skipperi ja Jane'i, kes sündis Jane Stark, eldest son ehk vanem poeg. Tema kasvatusi mõjutas sügavalt perekonnale omast õigus- ja kunstihuvid. Tema uncle ehk uncle, James Stark, oli maastikumaalinder ja osa Norfolgi maastikumaalimise koolist, pakkudes perekonnaringis peidetud vaikset, kunstilist inspiratsiooni.

Kuigi tema isa kavatsis, et ta järgneks õigusel, avastas Norwich Grammar Schoolis John Michael Skipperi haridus täiesti teiseavalistatud tugevused. Ta oli erakordselt edukas klassika ja moodsete keelte õppes, näidates teravat ja disiplinseeritud mõistust. Siiski oli just tema uncle kohusus ja julgustus, mis aitas hoida kasvamavast kunstihuvist, pakkudes loomingulist alternatiivi õigusteadusele, mis tundus tema jaoks nii kindel ja vältimatu.

1833. aastal tegi see noormees ootamatult otsuse ja lõpetas oma õppimise. Ta jäeti oma õiguslikud koolitused maha, et teenida midshipmanina (meeskonna liikmena) laival Sherbourne, mis kuulus Ida-India kogumuse alla. See eluperiood viis ta kauas Norfolgi tuttavatel tänavatel, luues samal ajal lavatavaks paljudeks muutusteks, mis järgnesid tema elule ja loomingulisele tööd.

Elu ja karjäär Lõuna-Australiassa

John Michael Skipper saabus Holdfast Bay'i 6. novembril 1836, astudes uue koloonia rannale laeval Africaine. Ta tuli Lõuna-Australianasse töötama koloonia esimese aavokaigali, Charles Manni, mentorina. Need algusaedu, aastatest 1836 kuni 1843, iselendas tema tihedam side nii Manniga kui ka Edward Castres Gwynne'iga. Kuni 1840 jõudis tema õiguslik staatus kindlaks, kui ta admittedi Lõuna-Australian Supreme Court'i advokaadiks, mis lubas tal praktiseerida õigusteadust advokaadina ja prokuratorina.

Tema õiguspraktika jätkus mitme aasta jooksul kuni 1851. aastani, mil Viktoria liivandite kuldrushanduse põnevus tõgi ta eemale tema stabiilsel tööl. Nagu paled teisedki selle ajastu inimesed, suunas ta teekonna kuldasesid, kuid aasta hiljem naasid ta Lõuna-Australianasse rikkama skitside, mitte olulise kuldkulla varatusega. See üleminekumine märkis murdpunkti tema põhilises elus, liikudes aktiivsest õiguspraktikast vastu stabiilsemad administratiivsed rollid.

1852. aastal võttis Skipper endale Port Adelaide'is kohtunikuametid. Ta jägi sellesse rolli kahekümneks aastaks, pakkudes järjepidevusest kohalikule õigussüsteemile kuni oma pensionile minnemiseni aastal 1872. Kuigi tema professionaalset elu määrlesid need õiguslikud kohustused, võimaldas koloonias viibitud aeg tal jälgida kasvava asula muutuvaid maastikke ja sotsiaalset kudust.

Kunstiline stiil ja teemad

John Michael Skipper besposs maailma vaatamise viisi, mis ühendas romantilise tundlikkuse terava ja praktilise täpsuse. Tema loomingut mõjutas looduse hoolikas jälgimine, vangades alla spetsiifilised tekstuurid taimestiku ja faunast, mida leiame Lõuna-Austraalia maastikus. Selle asemel, et keskenduda pelgalt metsiku looduse suurepärasele laiadusele, suunas ta sageli oma tähelepanu keskkonna väiksematele ja intiimsematele detailidele. See imagoosne lähenemine võimaldas tal dokumenteerida koloonia olemust vahetus oskusega, muutes tema joonised ja maalid muutuva maa väärtuslikuks ajalooliseks dokumentideks.

Tema huvialad ulatusid kaugele looduse vaiksuse beyond. Ta oli pidev varstija, kes jälgis varajase koloniaalaja elu liikumist ja inimesi, kirjeldades sotsiaalseid sündmusi, tänavate kohinat ja kasvavate asulate arhitektuuri. Ta vangas alla igapäevaste inimeste näod ning ehitiste ja linnaelamuse spetsiifilised detailid, nagu need ilmusid keskmises üheksandes ajas. Tema skiisid dokumenteerisid ka uudiskonna Charles Sturti ekspeditsioone, pakkudes visuaalset kirjeldust maastikust ja inimestest, kellega neiste reiside durante kohtati. Läbivõites aboriginaalide portreteid ja selle ajastu sotsiaalset kudust, jättis ta jätkud üksikasjaliku visuaalse ajaloo koloonia algusaegadest.

• Corroboree (õli kangelusel, 1840)
• In the starter's hands

Olulised teosed ja pärand

John Michael Skipperi kunstiline laius pakub unikaalset vaatepinda Lõuna-Australia koloonia algupäevadesse. Tema skiisid ja maalid peavad endas sügava ajaloolise väärtuse, toimides visuaalse mälestikuna muutuvasest maastikust ja ühiskonnast. Tema silmade läbi avaneb meile taimestik, loomad ja inimesed, kes kujandasid esialgseid asunikke, püüdes kinni põhjapõhjastav elu ja märkimisväärsete sotsiaalsete sündmuste olemuse just siis, kui need toimusid.

Üks tema silmapaistvamaid suuremaid teoseid on 1840. aastal maalis k Leinil maali pealkirjaga „Corroboree“. Mõõtmetes 106 x 152 cm olev teos pakub lühike, kuid sügav vaade kultuurilistele vaatlustele, mida ta koloonias viibitud aja jooksul kogus. Tema oskus ühendada looduse täpne jälgimine imaginatiivse puudutusega võimaldas tal dokumenteerida ümbrivõlma suure mõjumaga ja vahetus oskusega.

Tema portfoolio hõlmab mitmeid teemamiljeid, alates Adelaide'i tänavadest ja hoonetest kuni avastajate ekspeditsioonideni. Tema dokumenteeritud teosete hulka kuulub maal „In the starter's hands”. Kuigi suur osa tema tööd moodustavad väiksemad skiisid, on need teosed asendamatud koloniaalajastu olemuse mõistmiseks.

Huvilahad ja surm

John Michael Skipperi elu oli täis märkimisvaheisi ja sügavaid isiklikke ning moraalseid ning käänepooleid. Tema elutee sai alguse 28.ธธcember 1839, mil ta abiellus Frances Amelia Thomasiga – liit, mis sündis Lõuna-Aastraid koloniaaliperioodi algusaastadel. Tragedia oli siiski peatmat, sest pärast Frances surma aastal 1855 leidis ta uue kaaslase, abielludes tema noemaaga Mary Thomasiga 28. aprillil 1856. Ühikuna rajades nad uue elu, kasvatades üles mitu last, kujunes tema pere elu süda.

Pärast kümnendite püsivat tasakaalustamist õiguslikul tööl ja kunstilisel loomingul, skiisides nii joonistuste kui ka maalidega, jätab Skipper 1872. aastal ametist. Tema viimased eluaastad möödusid Kent Townis asuvas talus, kus ta elas vähese pensioniga. See vaikne elu lõpp saavus 7.ธธcember 1883, kui ta suri 66-aastasena. Kuigi tema elu oli kulunud õigussüsteemi keerukuste ja seaduste uurimisele, ei jätnud ta oma surma hetkel jätkeks ühtegi testamenti.