Henri Rousseau ja Tema Ülima Looming – Vaated Kuivati Põhjale

Henri Julien Félix Rousseau ("Le Douanier") oli üks Pariisi suurimatest kunstnike vaheldusmaailmadel toimunud perioodil, kes jäi maailmale püsti oma ainulaalse stiili ja looduslikku jõudu kandva maalilise maailmana. Tema töö ei ole lihtne mõista – see on nagu päike põhjast päevale tõusta, pakkudes nii vaikimist kui ka suurte küsimuste kohta. Rousseau oli täielikult õpetatud kunstnik, kes sai oma oskusi suuresti iseenda käest ning püsis suur osa elu ajast töiselt ametnikuna Pariisi oktroil, kus ta kogus maksusummad kaupadele jõudes linnasse. See töö ei pakkunud palju vaba aega kunstniku kasvamiseks ja väljenduski selles täielikult. Rousseau’ maalid olid täis looduslikku jõudu ja tundmatu maailma võimu tunnetamist. Tema stiil oli väga eriline oma aja kohta – see oli lihtne, ilma suurte perspektiivide ja värvidega, aga samas oli see täiesti tõeline ning pakkus vaatajale koguni üsna vaikiva maailmana rahu ja rahulikkust. Rousseau kasutas õlivärve suurepäärselt, keskendudes nende värvikirjusele ja atmosfääri jälgede kinnitamisele maalile. Ta ei püüdunud täielikult realistlikku kujundamist saavutada, vaid soovis pakkuda maailma tunnetamist nii nagu ta oli – lihtne, aga samas suur ja täis jõudu. Tema töö võib olla esimestel silmadel keeruline, kuid kui vaataja sellega rahulikult suhtleb, siis saab ta aru kunstniku sügavalt tundlikust hingest ning tema soovist näidata maailma ilusama külge. Rousseau oli osa suuremast kunstilises liikmest, mida tuntakse Impressionismiks. Impressionismi kunstnikud olid huvitatud sellest kuidas valguse ja värvidega ilmneb maailm ning püüdusid neid maalile täielikult saada. Rousseau ei olnud suur impressionist, aga tema töö oli kindlasti mõjutatud selle liikmesusega. Ta kasutas õlivärve suurepäärselt, keskendudes nende värvikirjusele ja atmosääri jälgede kinnitamisele maalile ning pakkus vaatajale koguni üsna vaikiva maailmana rahu ja rahulikkust. Tema töö võib olla esimestel silmadel keeruline, kuid kui vaataja sellega rahulikult suhtleb, siis saab ta aru kunstniku sügavalt tundlikust hingest ning tema soovist näidata maailma ilusama külge. Rousseau’ suurim saavutus oli Vaated Kuivati Põhjale – töö, mis jäi maailmale püsti oma ainulaalse stiili ja looduslikku jõudu kandva maalilise maailmana. Selle maali kohta võib öelda palju – see on vaikiv maailm, kus päike tõuseb põhjast päevale ning valguses mängib suur osa värvidega. Maal näitab väikest järve keskkonna sees ja selle äärde kasvavaid puud ja lilleõit. Ühe silmapilgutusega võib vaataja tunduda olevat maailma keskusel, aga samas on maalt ka kaugemale vaadates suur rahu ja vaikimine. Rousseau oli suurepärane kunstnik ning Tema Vaated Kuivati Põhjale on üks meistriteoste kataloogist.