Nicholas Roerich ja Tema Ülima Looming – „Laul Hommikule”

Nicholas Roerich oli üks maailma suurimatest kunstnike vaatamata sellele, et tema töö ei olnud alati avalikult tuntud. Ta oli rohkem kui ainult maalija; ta oli arheoloog, kirjanik, filosoof ja püüdmatu rahu ja kultuuripärandi kaitsja. Tema kasvatus, mis oli täis nii intelligentset jõudu – isa oli notar –, kui ka kunstilist tunnust ema annetuselt, pakkus talle suurepäärselt mitmekesine karjäär. Roerich õppis ühtekuuluvatelt St. Petersburgi Ülikooli ja Keiserliku Kunstiakadeemia juures juba 1893ndal aastal ning näitas sellega varajast püüdlust maailma mõistmisele laiemalt. See oli mitte vastuolus, vaid reflekteeris usk selle vastu, et kunstilist nägemist vajab ajaloolise konteksti ja intelligentsel disipliinil põhjustatud. Ta sai kunstniku diplomatsiooni 1897ndal aastal ning lõpetas õigusdiplomi järgmisel aastal. Roerichi looming oli täielikult mõjutatud tema sügavalt usuline maailmavaade ja sellega kaasnev soov saada igavesti nooremana. Tema töö keskendus suurepäärselt loodusest ja inimlikust hingelisest maailmast, ning ta püsis pidevalt otsimas nende kahe maailma vahele aset leidvaid ühendusi. Roerich oli väga huvitatud erinevate kultuuride ja religiooni mõjust kunstile ning ta kasutas neid oma töödes suurepäärselt ära. Ta oli suur austaja loodusetele nähtudele ja inimliku hinge sügavatele tundmustele, ning tema maalid olid täis rahu ja harmoniat kandvaid värve.

• Stiil: Roerichi stiil oli ainulaadne ja väljendusrikas – see oli suur osa sellest, mis teda maailma kunstilises maailmas erilena jäätti. Ta kasutas looduslikke värvikombinatsioone ning tähelepanukat kompositsiooni kujundamisele, et luua atmosfäär, kus nähtud kujud tunduvad olevad sügavalt surnud maailmaga ühendatud.
• Tehnika: Roerich oli tuntud oma õlimaalimise tehnika poolest – see oli suur osa sellest, mis tema töödele erilist värviküllastust ja üksikult täielikku tervikut ning oli ka suurepärane võimalus saada kunstniku nägemuse täielik reproduktsioon. Ta kasutas eritytänu õli ja mütsi tehnikat, et luua pinnale sügavalt läbinähtav efekt.
• Kompositsioon: Roerichi kompositsiooni kujundamine oli väga hoolikas ning täpne – see oli suur osa sellest, mis tema töödele erilist jõudu ja värviküllastust ning oli ka suurepärane võimalus saada kunstniku nägemuse täielik reproduktsioon. Ta kasutas looduslikke värvikombinatsioone ning tähelepanukat kompositsiooni kujundamisele, et luua atmosfäär, kus nähtud kujud tunduvad olevad sügavalt surnud maailmaga ühendatud.

„Laul Hommikule” on Roerichi suurim töö ja üks tema kõige täielikum avaldus loodusest ning inimlikust hingelisest maailmast. Maal kinnitab nii looduse kui ka inimese sügavat suhtlust, ning selle värviküllastus ja kompositsiooni kujundamine on suurepärased näited Roerichi stiili suurõõpu. Ühelt poolt kuvatakse vaikiv loodus – päike tõuseb horisondi üle ja valguses säilivad õhukujundeid katva mütsi tehnika abil täielikult värviküllased kujud. Teiselt poolt on näha kaks inimlikku figuurit, kes seisavad rahulikult ning tunduvad olevad maailmaga sügavalt ühendatud. Ühe naise punane kleit kontrastib hästi tausta värvi, ning teise mees sinu rõiva värv lisab kompositsiooni värviküllastust ja täielikku tervikut. Maal kasutatakse suurõõpu tehnikat täielikult värviküllastuse suurendamiseks ning selle tulemus on kunstniku nägemuse täielik reproduktsioon. „Laul Hommikule” on Roerichi töö üks ilusamaid ja sügavaima mõttega avaldusi loodusest ning inimlikust hingelisest maailmast.