Kompositsiooni VII kohta – Üldmulje

Kompositsiooni VII (1913) võib pidada üheksaks kõige tähtamaks maaliks XX sajandil, ehk võib-olla ka kõige tähtemaks abstraktsioonimaaliks kunagi tehtud. Kuigi paljude kunstihuviliste jaoks oli see esimest korda vaatamisel raske – tänu selle suurusele ja keerukale kompositsioonile –, Kandinsky püsis uskumatult sügavalt maalil olevatele tundele ning liiklusel olevatele vormidele, mis olid täielikult loobunud traditsiooni kujunduselt. Maal oli suurepärane osa kunstiloo pöördepunktist ja kandis Kandinsky usu kunstile kui hingele avaldusele.

Kompositsiooni VII ajalugu ja kontekst

Maailma esimeste sajandi keskpäevade kunstiloo konteksti aset leidnud kompositsioon oli Kandinsky esimene täielikult abstraktselt maalitud töö. Ülikooli Moskvas õppimise järel Kandinsky tundis suurimat huvi Claude Moneti “Aedrüümi” vastu ja Wagneri ooperi “Lohengrin” nägemine oli tema jaoks kriitiline hetk, mis süüdistas teda täielikult loobudes traditsioonilisest kujundusest. Maal oli osa kunstiloo pöördepunktist ja kandis Kandinsky usu kunstile kui hingele avaldusele.

Kompositsiooni VII visuaalne keel

Maal on keerukas vormide ja värvide müüra – suur energia ja värviküllastus. Biomorfseid kujundeid, energiat kandvaid joont ning tükeldatud struktuuri kasutatakse täielikult loobudes traditsiooni kujunduselt. Maal ei ole ühte keskpunkti, vaid selle asemel kutsutakse silma liikuma maalt üle kogu suurusega 200 x 300 cm. Ühelt suurepärase osa kunstiloo pöördepunktist kandis Kandinsky usu kunstile kui hingele avaldusele.

Kompositsiooni VII tehnika ja materjalid

Maal oli tehtud õlimaalist koos suurusega 200 x 300 cm. Maal oli tehtud õlimaalist koos suurusega 200 x 300 cm. Kandinsky püsis uskumatult sügavalt maalil olevatele tundele ning liiklusel olevatele vormidele, mis olid täielikult loobunud traditsiooni kujunduselt.

Kompositsiooni VII tähendus ja mõju

Maal oli tehtud õlimaalist koos suurusega 200 x 300 cm. Kandinsky püsis uskumatult sügavalt maalil olevatele tundele ning liiklusel olevatele vormidele, mis olid täielikult loobunud traditsiooni kujunduselt.