Vatikani korterite ajalugu
Vatikani korterid moodustavad olulise osa Itaalia Rooma südamest, ning nende päritolu ulatub tagasi juba 4. sajandile. See kompleks toimib nii muuseumina kui ka ajaloolise objekti asjana, hoides endas kolmnastast aastast sajandite jooksul arenenud kunstikogu. Termini Vatikani korterid ametlik nimetus on ekvivalentne, viitades konkreetsele ruumide grupile, mis ümbritsevad Sixtus V hoovmist. See arhitektuuriline lahendus loob sulgevuse tunde keskse hooviga, mis on olnud Apostlik Palatise pikaajaline keskpunkt.
Kogu ruumide süsteem koosneb ligikaudu kümnest ruumist, millest iga on oma ajalises residentsiis omavanem funktsiooni täitnud. Need ruumid sisaldavad nii söögiruumi kui ka köiki, lisaks erinevatele privaatsetele ja ametliketele korteritele. Ruumide järjastus peegeldab paavuse ajasagedalt muutunud vajadusi mitme sajandi jooksul. Kuigi ehitus on läbinud arvukalt muudatusi, on korterite algne struktuur jäänud vankaks ja püsivaks osaks linna südamest.
Paigasa ajalugu on tihedalt seotud palatise pideva kasutamisega järgatavate paavide poolt. Aja jooksul on need ruumid muutunud privaatsetest elupindadest kohtadeks, mida on kasutatud tähtsad külalised vastu võtmiseks. See areng on nähtav måhel, kuidas erinevaid tasemeid ja saale on kohandatud nii religioossete kui ka riiklike funktsioonide täitmiseks. Korterite füüsiline olek pakub otsest seost Püha Seatega seotud pikaajalise ajalooaga.
Korterite arhitektuur ja disain
Korterite arhitektuuriline kompositsioon peegeldab ajaloo kiirust ja lagendust, kus struktuursed elemendid kehastavad paavilikulise residentsu pidevat arengut. Baroque stiil määrab palju sellest esteetikast, luues raami kogu kollektsiooni parimatel nähtavustele. Planeering on koondunud ümber keskse torna, Cortile di Sisto V, mis toimib Apostlik Palatsi erinevate tasanemite ankrus. Need seinad liiguvad arhitektuuriliselt funktsionaalsetest ruumidest pühérele ja tseremoniaalsetele saalidele, luues ruumide jada, mis on serveerinud nii privaatseid kui ka ametlikke eesmärke.
Interjööri organisatsioon paljastab paavilikulise elu ja administratsiooni keerukuse. Paaviali sekretärile oli määratud väike stuudio-kontor, mis asus lähedal avalikumatele vastuvõetava ruumidele. Tervisliku vajaduse tõotuseks sisaldavad korterid meditsiinilist suite, mis on varustatud juugmaseid ja kiirkirurgilisi instrumente. Need praktilised ruumid eksisteerivad koos ametlikumate keskkondadega, nagu söögiruum ja privaatne kirjandus. Elamiskeskset olemust täiendavad ka abiteenindajate majandusruumid ning katusaed, mis pakub avatunult pühapaadi tihedate kivkonstruktsioonide kohal.
Raphaeli ruumid
Stanze Vaticane, mida sageli kutsutakse Raphaeli ruumideks, moodustavad nelja omavahel seotud ruumi sarja Apostlikupalatsis. Algselt tellisid Paavus Juulius II need ruumid oma erasambadeks, kuid ajaga muutus nende funktsioon, ja neist sai lugupidavate külaliste vastu võtmise koht. Need kunstilised pärjad on pühendatud Itaalia Kõrgsenaitsia meistri Raphaeli ja tema töökoda pärimusele, mis on igaveseks sinna jäetud.
Segnatura ruum peab endas ühte Kõrgsenaitsia ühe olulisema teosega, Athenai kooli. See maal on kogu ruumide sarja südamel asuv kunstiteos. Kompozytsioon peegeldab selle ajastu intellektuaalset vaimu, paadates figuurid rangelt struktureeritud ja arhitektuurilises keskkonnas. See kunstiteos on needide seinade vahel ühendav element, mis hoiab alles peale füüsilise ruumi ja pindadel kujutatud sügavate filosoofiliste teemade vahel.
- Stanze Vaticane - Eliodoro tuba vaade
Borgia korterid
Apostlikupalatsis asuvad Borgia korterid moodustavad paavist Aleksander VI tellimusel loodud ruumide sarja. Aastate 1492 ja 1494 vahel loodid ja täidid need pühad ruumid Itaalia maalari Bernardino di Betto, tuntud kui Pinturicchio ja tema ateljee, freskoed. Nende ruumide ikonograafiline programm pärineb keskaegsetest entsüklopeediast, sisaldades eschatoloogilist kihti, mille eesmärk oli auustada Borgia pere jumalalikku päritolu. Hiljastel konserveerimistöödel on avastatud uuenduslik tehnika, kus õlimaal rakendati otse seinale, meetod, mis on eeslinna paljudele hiljem arenenud Renessanssi seinamaalide tehnikatele.
Ruumid järgnevad täpiks dekoratiivseks järjekoguks. Sibylide ruum ja Usunduse ruum sisaldavad Vana Testamente profeetite ja sibylide freskoide. Pühade ruumis on seinad kaetud kaheksas märkimisväärse pühakese, sealhulgas Barbara, Katariina, Antoniuse, Pauli, Susanna ja Elisabeti elu kujutustega. Need figuurid asuvad ruumis, kus alumised registerid on pärandatud tapetidega ja kullaga, luues kihitud visuaalse keskkonna, mis peegeldab 15. sajandi lõpus olnud keerulisi religioosseid ja poliitilisi ambitsioone.
- Magid teenivad Fresco, Usulide mystikaide saal, vahel 1492 kuni 1494
Näitused ja käesolev uurimistöö
Vatikani korterid on oma ajaloos olnud pideva esitlustöö ja säilitamise tsükli markeeritud. Mineviku näitused on keskendunud Giotto, Michelangelo, Raphael ja Bernini spetsiifilistele panustele, võimaldades süvitsi uurida nende individuaalseid lähenemisi vormile ja ruumile. Need väljapanekud pakuvad võimalust jälgida kunstiline mõttemõeldus arengut läbi nende konkreetsete kunstikateosest koos pärit figuuride, pühakontoride kontekstis.
Viimased konserveerimistööd on muิญdanud ilmapõhiliselt Renessanssi tehnikate mõistmist. Raphaelite ruumide kümnendne puhastamise ja restaureerimise projekt jõudis hiljuti oma lõppfaasi, mil avastati viimane restaureeritud ruang maalimistehnika, mida kasutati Konstantine'i ruumis. Selvitati, et kunstnik kasutas õlimaali, mida on otse seinale rakendatud, asemel traditsioonilise fresko meetodi, mis pakub uut vaatenurka tehnilisele eksperimenteerimisele, mida Kõrgel Renessanssil asetati.
