Muuseumi päritolu ja ajalugu
Busch–Reisinger Museum sai alguse aastal 1903. Esialgu oli see asutatud kui Saksa Muuseum, nime, mida ta kandis mitsealast. Ajaloo kulgudes, aastal 1950, uuestati institutsiooni nimi ning sellest sai Busch-Reisinger Museum. See muudatus peegeldas muuseumi identiteedi sügavaid ning muutuvaid liikumisi ning viitas pidevalt kasvavale huvile Kesk- ja Põhja-Euroopa kunstiuuringute vastu.
Institutsiooni ajalugu on olnud viimaste aastate jooksul tõsine teaduslik uuringute fookuses. On toimunud terve päeva kestav arutelu, et uurida muuseumi olemust läbi tema ajaloolise arengu prisma. Selles uuringus analoopiti muuseumi evolutsiooni alates selle asutamisest Saksa Muuseumina kuni tänase rollini suurema ülikooli süsteemi sees. Muuseumi teekond on läbi aega olnud määratletud ruumi, rolli ja identiteedi pideva muutumisega.
Hoone ja selle arhitektuur
Muuseum asub Ameerika Ühendus riigis Cambridge'is, olles lahutamatu osa Harvard Art Museums kompleksist. Selle praegune asukoht on Werner Otto Hall, mis asub aadressil 32 Quincy Street. Seda arhitektuurilist pärandi loovast said Gwathmey Siegel & Associates. Muuseum rahustas oma uue kodust aastal 1991.
Enne üleminekut Werner Otto Halli oli institutsioon majutatud Adolphus Busch Hallis aadressil 29 Kirkland Street. See endmineel asukoht teenis muuseumi 1921. aastast kuni 1991. aastani. Üleminek praegsesse hooneks võimaldas muuseumi integreerida suuremateks ja ühtseks kompleksiks. Praeguse asukoha arhitektuur peegeldab Harvard Art Museums kaasaegseid laiundamise ja renoveerimise pingutusi.
Kunst Kesk- ja Põhja-Euroopast
See muuseum on ainuke institutsioon Põhja-Ameerikas, mis on pühendunud kogu kunstivõimenduse ja kõigigi ajeperiodide uuringule Kesk- ja Põhja-Euroopa saksa keelse aladel. Kolektsiooni südamel on need piirkonnad ja nende kunstilised suunad, kus eriline rõhk on seatud just saksa keelse territooriumide esteetikaelule. See teaduslik fookus võimaldab uurida sügavalt neid esteetilisi arenguid, mis on oma keeled ja vormid kätte jäetud kogu regioonile.
Muuseumi kogumikus on säilitatud märkimisväärseid näiteid Austerria secessioonist ja saksa ekspressionismist. Lisaks hõlmab kollektsioon 1920ndate abstraktset kunsti ning mitmeid materjale, mis on seotud Bauhausiga. Need teosed peegeldavad XX sajandi alguse muutuvaid visuaalseid keeli. Pe alémast nende ajalooliste kunstiliikumiste, säilitab muuseum ka pärastteise maailma ja kaasaegset kunsti saksa keelsest Euroopast.
- Piripuu, uimeles 1903 - Gustav Klimt
- Talveöö, 1910 - Edvard Munch
- Kragerööst, 1910 - Edvard Munch
- Berliini mudel, 1895 - Edvard Munch
Mitmekülgsed kollektsioonid ja teosed
Muuseumi kogum on sügav ja lai, hõlates esindades nii p many-keskajadlikke skulptuure kui ka 18. sajandi kunstivormisid. Selle sügavuse mõistmiseks on oluline lugeda Rubensteini freskoide, mis olid üksad esimest moodsa kunsti teoseid, mida Germanic Museum kunagi omandis. Muud märkimisväärsed pärandid on Max Beckmanni 1927. aasta Self Portrait in Tuxedo ning Arthur Kampfi 1908. aasta portree keiser Wilhelm II-st, mis viivad meid läbi ajalooliste ajastute ja stiilide vahel.
Euroopa kunstivooludest kaugemal avaneb vaade Aasia rikkalikku maailma, mida muuseum on säilitanud suurepärase valiku kaudu. See hõlmab arkaailseid Hiina jade, Hiina pronksid ja keraamilisi näiteid Hiinast ja Koreast. Lisaks pakub vaatajale silma Jaapani surimono-tööd, Jaapani paberile tehtud kunstiteosed ja lakistatud kastid. Muud väärtuslikud esemed, nagu budistlikud koledates templeis asuvad skulptuurid ja rituallised relvad, lisavad kogumile veelgi sügavust ja mystikat.
Muuseumi kunstiline pärand on koondunud järgmistesse tähtsadesse teostesse:
- Pear Tree, 1903 - Gustav Klimt
- Winter Night, 1910 - Edvard Munch
- From Kragerø, 1910 - Edvard Munch
- Berlin Model, 1895 - Edvard Munch
- Venus and Adonis, 1581 - Hans von Aachen
Harvard Art Museums kompleks
Busch–Reisinger Museum on lahutusmeelne osa Harvard Art Museums kogumist Cambridge'is, Massachusetts'is. See kultuuriline keskus on kolme eraldi institutsiooni ühendus, mis moodustavad sünergilise terviku. Selles kogumikus kohtuvad 1895. aastal asutatud Fogg Museum, 1985. aastal loodud Arthur M. Sackler Museum ning ise Busch–Reisinger Museum. Koos moodustavad need üksused Harvardi ülikooli väärtusliku ja eeskujuliku osa.
Muuseumid on majutatud ühes ühtses hoones, mis on saanud ninguks 2014. aastal lõppenud põhjalikule renoveerimisele ja laiendamisele. Renzo Piano Building Workshop'i arhitektoonid on suutnud luua ruumi, mis toob kolm erinevat kollektsiooni ühe katuse alla, võimaldades nii ajastute kui ka kunstiliste traditsioonide vahelist pidevat ja rikkalikku dialoogi. See arhitektuuriline lahendus ei ole pelgalt ruumi ja ehitise ühendus, vaid sild, mis liidab ajaloolised perioodid tänapäeva visioonis.
See kompleks on Cambridge'i kampuses märkimisväärne ja väärtuslik asutus, mis pakub nii avalikule vaatamisele kui ka sügavamale teadlikule uurimistööle. Hoone rikkas ruumipõhjalik keskkond, mis ulatub ligikaudu 204 000 merejala ruutmetsani, on jaotatud nii, et 43 000 ruutmetri on pühendatud spetsiaalselt näitustele. Selline mahukus on hädavajalik, et mahutada alla institutsiooni rikkalik ja mitmekülgne kunstiline pärand, mis hõlmab nii erinevaid materjale kui ka ajastikke.
