Hermitage muuseumi algupärad ja ajalugu
Hermitage muuseumi lugu sai alguse aastal 1764, mil Berliini kaupmees Johann Ernst Gotzkowsky müüs 225 maali sisaldava kogumiku. See ajalooline teginus sai alguse suure printsess Catherine II ehk Suure Caterina käest, kes otsustas need teosed oma omandisse võtta, moodustades nii muuseumi vundamendi Saint Peterburgis, Venemaal. Need esimesed omandused moodustasid tugevad juured ja tugeviku sellele, mis kujunes hiljem üheks maailma tohutuks lääne Euroopa kunstipärandiks.
Aja jooksul muutus see institutsioon eraomandikus olevast kogumikust avalikuks kultuurikeskuseks, mis juhtus läbi 1852. Kuigi alguse तौर on olnud see keiserliku pere privaatne pärand ja turvapaik, avas muuseum eventually oma uksed kõigile kunstihuvilistele külastajatele. Muuseum tähistab oma sünninäeda igas aastas 7. detsembril, mis kohtub Püha Katariina päevalega.
Muuseumi kompleksi grandioosne arhitektuur
Muuseumi kompleks moodustab üheks kuueks ajalooliseks hooneks, mis on asutatud Vene liitriku St. Peterburi Palatsi rannate вдоль. Selle ansambli südame moodustab Talvepalee, mille ehitas 1754. aastast 1762. aastani Francesco Bartolomeo Rastrelli. See ihtevad struktuur on olnud kunagi Vene keisrite ametlik elupaik, uimastav tunnistus ajast, mil keiserlik au ja võim olid keskselt seotud selle palatsi siseveele. Keskne palats on ümbritsetud mitmete omavahel seotud hoonetest, mis on sajandite jooksul laiendanud muuseumi kollektsiooni piire ja loonud pidevalt kasvava arhitektuurse maailma.
Arhitektuuriline areng jätkus, kui Jean-Baptiste Vallin de la Mothe ja Juri Felten tõstisid 1764. aastast 1775. aastani üles Väikesed Hermitage'i. Juri Felten on pannud käest ka Suure Hermitage'i projekti, mis ehitati aastate 1771–1787 vahel. Hiljem lisatud hooned hulka kuulub ka Uus Hermitage, mille projekteeris Leo von Klenze ning mis ehitati aastate 1842–1851 vahel. Kogu arhitektuurset ansamblit täiendab Hermitage'i teater – Giacomo Quarenghi projekteeritud hoone, mis pärs on valminud aastate 1783–1789 vahel.
Need ehitised moodustavad ümbri Duuluvõimsa hallide ja koridoride ahelad, mis peidavad endas muuseumi mitmekorralised kollektsioonid. Erinevate arhitektuursete stiilide vaheline üleminek peegeldab keiserliku õõpala ning hiljem avaliku institutsioonina laiunemise ning muutuvaid vajadusi. See füüsiline ja arhitektuuriline kompositsioon on jäänud St. Peterburi muuseumi olemuse ja tähtsuse vankumadaks alati.
Vastav lääneseuropa kunstikogu
Muuseumi südamest avaneb maailm, mis on täis 17 000 maali, millest paljud on Euroopa meistrite suurepärased õliõlkad. See kunstikogu hõlmab Renessanssi pärandi, kus kohtuvad Raphael ja Titian, luues unustamatut visuaalset süsteemi. Need langed ja pildid moodustavad olulise osa institutsiooni rikkast varandusest, mis on pühendatud Lääne Euroopa kunstile.
17. sajandi Hollandi kuldne ajastu on esitatud läbi mitmekülgsed teosed, kus eriliselt kütkavad Vermeeri täpne ja peen valgus. Seda perioodi iseloomustab lisaks sügav psühholoogiline sügavus, mis on leetav hollandi portreetide vaatamisel, võimaldades uurida tehnilisi ning kunstilisi muudatusi, mis seda ajastut vormandasid.
- Madonna Litta, 1490 - Leonardo da Vinci
- Flora, 1634 - Rembrandt van Rijn
- Isevalitseja poja naasmine, 1662 - Rembrandt van Rijn
Klassikalised ja antikvaani kollektsioonid
Muuseumi sügavustest avaneb maailm, kus Vana-Egiptuse pärand ja niinöotsane kreeka keramiika käivad vestlust. Need keramiikatööd, mis sisaldavad Põhja-Pontuse kreeka kolooniate pärandit, viivad meid ajas tagasi, ulatudes kolmandest tuhatdest aastad kuni viendani enne meie ajaküla. Need esemed ei ole lihtsalt muinaissmatused, vaid vahetud side materjaalkultuuriga, mis on shaping olnud Vahemere ja Musta mere piirkondade elav mõttemõeldus.
Muuseumi hallides on peidetud helenistiline skulptuur ja peidetud ehted, mis on täis ajaloolist sügavust. Rooma keiserlik kultuur on esitatud läbi marmorist ja pronksist skulptuuride ning erinevate rakenduskunstide vormide, mis ulatuvad esimesest sajandist enne meie ajaküla kuni neljandani pärast Kristust. Need Rooma ajastu meistriteosed on järjestatud nii, et nad peegeldavad klassikalise ajastu ajaloolist kulgemist ja arengut.
Skulptuurid ja dekoraatkunst
Muuseumi sügavustest avaneb maailm, kus üle 12 000 skulptuuri liigub klassikalisest vormist kuni modernsemmate väljendustele, luues ajastike vahelise dialoogi. Need kunstiteosed on kaasnenud tohutule käsitöövarandusle, mis ületab 300 000 esemet, pakkudes vaalisva pilgu inimkaja materiaalsesse pooli. See kultuuriliste väärtuslikkuste laiend on hõlmama mööbel, ehted, metalltööd ning tekstilid, nagu tapetid ja kostüumid. Need esemed ei ole pelgalt objekid, vaid vahetud vaataja jaoks on need elavad mälestused eelmiste ajastute kodanikast ja pidulikust elust.
Dekoraatkunstide hulgas on eriti silmapaistev porselaan, mida on kogumikus üle 20 000 eseme, muodostades olulise osa muuseumi rikkalikust varandusest. Need näited koos erinevate nõukomide ja söögitaite vormidega demonstreerivad tehnilist täpsust, mida nõudab peen ceramicast valmistamine. Objekti massiivsus on otseselt seotud sajandite pikkuse kogumismööninguga, mis on muuseumi sügavale juurdunud.
Relvade ja numismatika kollektsioonid
Muuseumi sügavustest avaneb vaatajale mulgav militäärihistoria kogumik, mis moodustab 15 000 esemese suure ansambli, sisaldades nii relvastust kui ka kaitsevarustust. Need ajaloolised esemed viivad meid läbi ajastute voogud, ulatudes keskaegast kuni 20. sajandini, ning toimivad hoidekappena, mis dokumenteerib füüsiliselt lahingute tehnoloogilist arengut ja kaitsevahendite evolutsiooni läbi mitme sajandi konfliktide.
Numismatika kollektsioon on samuti tohutu, sisaldades üle miljoni numismatilise leingu. Need väärtuslikud esemed on säilitatud koos 700 000 arkeoloogilise leidmuga, mis on kogutud erinevatest ajaloolistest asukohtadest. Selline metallist ja kivist artefaktide hiiglaslik hulk pakub detailset ja sügavapõalist vaatenurka ajaloolise kaubanduse ja asurajad mustrite uurimiseks.
Kogumuse meistrateos
Kogumuse sügavates hoolis on sätestatud märkimisväärsed teosed nii Itaalia renessanssil kui ka Hollandi kuldajal. Leonardo da Vinci geniaalnost väljendavad 1490. aasta Madonna Litta ning umbes 1478. aasta Madonna koos lillega (Madonna Benois). Need teosed peegeldavad oma ajastu tehnilist täpsust ja humanistilisi ideaale. Vahepeal on nähtav ka valgus-varjundimängu lummav dramaatilisus Caravaggio 1596. aastal maalatud Lute Spielija teoses.
Hollandi meistrid on kogumuses väga esil, eriti Rembrandt van Rijn loomingul. Tema pärandisse kuuluvad Porguliku poja tagasitulek (1662), Flora (umbes 1634) ja Püha perekond (1645). Need maalid demonstreerivad sügavat psühholoogilist sügavust ja chiaroscuro meistritamist, kus valgust kasutatakse vormide ülesehitamiseks pimeduse seast.
- Madonna Litta, 1490 - Leonardo da Vinci
- Porguliku poja tagasitulek, 1662 - Rembrandt van Rijn
- Madonna koos lillega (Madonna Benois), umbes 1478 - Leonardo da Vinci
- Lute Spielija, 1596 - Caravaggio
- Flora, umbes 1634 - Rembrandt van Rijn
- Püha perekond, 1645 - Rembrandt van Rijn
