National Gallery of Art päritolu ja ajalugu
National Gallery of Art loodi privaatsetel alustel 1937. aastal, et pakkuda kunstikultuuri Ameerika rahvastele. Selle asutamine toetati Ülihooduste ühise resolutsiooniga, ning kogu institutsiooni kavatsus sünnis Andrew W. Mellonil – Pittsburghi pangandaja, kes teenis USA Rahandusministrina aastatel 1921 kuni 1932. Mellon soovis luua ruumi, mis õhutaks sügavamat seost kunstiga, pakkudes avalikkusele võimalust kohtuda suurepäivsete teostega täiesti vabadalt.
Galerii loomine oli teadlik pingutus, mille eesmärk oli luua Washingtoni, D.C. piirkonda püsiv kunstiline pärand. Esimesed kunstivaramud jõudisid linna 1930. aastate alguses, sealhulgas 21 maalid Vormuuseumist St. Peterburgis. Need varajased hanked tõid pealinnasse mitmeid ajalooliselt väärtuslikke teoseid, nagu näiteks:
- Raphaeli Alba Madonna
- Jan van Eycki Annunciaatio
Institutsiooni kasv leidis jõudu Melloni privaatsest kogumikust ja mahukatest finantsvaradest. Aastad möödusid ja kogumik laiunes tänu teiste panustele, sealhulgas Paul Mellonil, Ailsa Mellon Brucel ja Chester Dalel. See pidev areng võimalus kogumikul retrööspondida ajalooliselt Mustast kesjaastast kuni tänapäevikuseni.
Kaks peamist hoonet ja nende arhitektuuriline dialoog
National Gallery of Art füüsilist olemust iseloomustab sügav kontrast kahe täiesti erineva arhitektuurilise filosoofia vahel. John Russell Pope'i projekteeritud Lääne hoone peegeldab klassikalisi traditsioone oma neoklassikalise stiili kaudu. Selle marmorised põrandad ja kõrged latted loovad vaikse atmosfääri, kus valguse voog siseneb kaarvormist aknadest, valgendades hallid ja luues püsivuse tunnet. See suurepärane ehitus asub kohal, kus kunagi seisis Baltimore ja Potomaci raudteejaam.
Erinevades sellest neoklassikalist massilisest aeglust, esindab Ida hoone modernismi saabumist. I.M. Pei'i käest tulnud ja 1978. aastal avatud liit toob sisse teravad geomeetrilised vormid ja marmorised pinnad, mis püüavad valgust täiesti uuel viisil. Need kaks hoonet on füüsiliselt seotud maa-aluse liidunõudega, kus üleminek on veelgi lummavamaks teinud Leo Villareali installatsioon "Multiverse". See püsiv valgufunktsioon kasutab üle 41 000 LED-sõrme, et kanda muutuvaid mustreid üle 200-jala laia ruumi.
Erinevad näitavaks pandud kunstikogumid
Need kogumid retröösid Lääne kunsti arengut keskaegast kuni tänapäevani. Püsikogumus sisaldab üle 160 000 maali, joonistust, fotograafiat, skulptuuri ja uut meediat. Need teosed on jagatud üle kogu kampuse, mis hõlmab ka galeriidest naasvat 6,1 aarelise skulptuuripargi. Instituut hoiab oma erinevates osakondades üle 141 000 Lääne kunsti teose.
Kogumust moodustab lai spektrum suunadest ja tehnilistest lähenemistest. Lääne hoonis kesmepunkt on säilitatud ajaloolisena traditsioonina, samas kui Ida hoonis on koduks muutunud kaasaegsed ja tänapäevased teosed. See laius annab võimaluse otsese võrdluse tegemiseks erinevate visuaalse väljenduse ajastute vahel. Suurepärased kineetilised liiged, nagu Alexander Calderi mobiilid, loovad põnev kontrasti teistes osades leiduvatele staatilistele ja traditsioonilistele vormidele.
- Claude Monet raskaid ja tekstuurseid pintstõide
- Henri Matisse julgeid ja värvitudud kompositsioone
- sümbolism Gustav Klimt teoselerinde on detailne ja mustrilik
- Suuremõ mõõdetud kineetilised liiged Alexander Calderi mobiilides
Peremusekogumuse meistriteosed
Kogumuse südamet moodustavad Renessanssi ajastu suurepärased teosed, ning selle hulka kuulub Raphaeli tõeline pärl Alba Madonna. Ainaste lähedal rihutab muuseum Jan van Eycki Annunciation, mis koos teiste klassikalisemate maalidega moodustavad institutsiooni kunstiline vundament. Galeriides on eriline ja unikaalne koht Leonardo da Vincile kuuluv Ginevra de' Benci, kuna see on ainuke selle suure mestri teos, mis on siin püsivalt avalikus näitaluses.
Kunstikogumuse süva ja laia vahemik ulatub läbi ajaloo ka XX. sajandini, pakkudes vaate liikumusele ja vormile. Muuseumis on koduks Alexander Calderi suurim liikuv skulptuur ehk mobile, mis loob kineetilise ja dünaamilise vastanduse West Buildingi vaatustel olevatele staatilistele õlimaalidele. See kunstiline valik peegeldab laia ajaloolist vahemust, ulatudes keskaegast kuni tänapäevani.
- Ginevra de' Benci, uures 1474
- Alba Madonna, 1515
- Annunciation, 1435
Olulised hanked ja kingitud kunstivaramud
National Gallery of Art vundament on toime tulnud Andrew W. Mellon'i visioonis. Pankurina ja USA rahandusministrina pakkus Mellon nii mahukat kunstikogu kui ka vajalikud ehituskulud institutsiooni loomiseks. Tema algased panused olid määravad galeriis asuvate esimese kunstivaramude kujundamisel. Üheks esimeseks märkimatavaks hankeks olid kakskümneist ühe maali St. Peterburgis asuvast Hermitage'i muuseumist, mis tõid Washingtoni siia selliseid meistriteoseid nagu Raphaeli Alba Madonna ja Jan van Eycki Annunciation.
Kogu koosolek on laienenud tänu Mellon'i perekonna ja teiste eraomanike pidevale filantropiale. Paul Mellon ja Ailsa Mellon Bruce lisasid kogumisse teoseid, mis laiendasid muuseumi kunstivaramute ulatust. Need täiendused aitasid institutsioonil liikuda läbi ajaloo, ühendades varajase Renaisssi pärandit koos mööda XX sajandiks toimunud struktuursete arengutega. Chester Dale'i kingitused rikastasid püsikogu veelgi, lisades sügavust stiilide ja ajastute mitmekandlussele, mida need müürid katavad.
- Raphael, Alba Madonna
- Jan van Eyck, Annunciation
