MAK – Kunsti ja Tööstusmuseumi päritolu ja ajalugu
Keiser Franz Joseph I asutas MAK – Kunsti ja Tööstusmuseumi juba 1863. aastal. Muuseumi algusaegas tuntigi seda institutsiooni Keiserliku Kuningliku Austria Kunsti ja Tööstuse Muuseumina. Selle peamine eesmärk oli toimida eeskujuliku allikakogumuse kujundajana, määratledes uued standardid käsitööle ja disainile. Alates 1871. aastast on muuseum asub oma praegsel kohal Viini Ringstraße'l.
Institutsioon läbis mitmeid nimevahetusi, mis peegeldasid Austrias toimunud poliitilisi muutusi. Aastatel 1939–1945 oli selleks Staatliches Kunstgewerbemuseum in Wien. Sõja lõpp, pärast 1947. aastat, muutus muuseumi nimi Österreichisches Museum für angewandte Kunst. Oluline struktuuriline murdepunkt asetunes aga aastal 2000, mil muuseum ühelkõige ühiskondliku õigusel asutatud akadeemiliseks institutsiooniks muutus.
Muuseumi ajalugu on tihedalt seotud Wiener Werkstätte arenguga, mis loodi aastal 1903. See liikumine püüdis läbi ühtse esteetika lähenemise integreerida kunst igapäevase elu mustrisse. Muuseumi kogumid peegeldavad seda evolutsiooni, mis ulatub 19. sajandi kesmead historiismist läbi Art Nouveau (Jugendstil) teke kuni kaasaegsete disainitraditsioonide rakendamiseni.
Fersteli hoone arhitektuur
See hoone on lahutusmattu osa institutsiooni ajaloost. Arhitekt Heinrich von Fersteli algatusega ja 1871. aastal valmis ehutis on märkimisväärine arhitektuuriline avaldub Neo-renessanssi stiilis. Alates 1871. aastast on see asub Viini Ringstraße'l, olles selle piirkonna väärikas osa. Selle disain peegeldab Belle Époque ajastu stiilseid ambitsioone, sarnanedes arhitektuuriliselt Londoni South Kensingtoni muuseumile.
Hoone fassaadi iseloomustavad monumentaalsed korintide kolonnid ja detailsetult välja töötatud dekoratiivsed friizid. Need elemendid loovad muuseumi kohvikas olekuks pidulik ja ametlik raami. Hoone konstruktsioon on mõeldud toimima kui õppimise palats, mille eesmärk on inspireerida inimest nautima ilu kõrgemas vormis. Arhitektuuriline detail ulatub nii sügavale hoone põhikonstruktsiooni, et tagab ühtse ja vääri vastu kogu kollektsioonide säilitamiseks loodud keskkonna, kus ühesnes on nii ruum kui ka esemed.
Mitmed kolktsioonid ja kunstilihvid
Muuseumi kollektsioon on tohutu maailm, mis koosneb üle 300 000 esemest, mis jutustavad läbi ajastu disaini ja materiaalse kultuuri evolutsiooni. Need väärtuslikud säilitatud esemed ulatuvad läbi mitme eristuva ajastu, hõlates nii barokki kui ka klassitsismi ajastu ilu. Lisaks sellele hoiab muuseum alles, säilitades olulisi näiteid Jaapani dekoratiivkunstist ja Jaapani modernismist, mis on peegeldus pikaajalisele huvile rahvusvaheliste esteetiliste arengute vastu. Tekstiilide rikkast kollektsioonist erkuvad ehtsad orientaalsed vaipad, mis kuulusid kunagi Habsburgi dynastiette omanikule.
Suur osa muuseumi südamest on pühendatud liikumistele, mis määrkasid sajandite murdu. Selles on kohal nii Art Nouveau (Jugendstil) esemed, Arts and Crafts liikumise teosed kui ka secessionism. Need kollektsioonid illustreerivad üleminekut traditsioonilisest käsitöödest sujuvalt integreeritud disainipõhimõtete suunas, mis leidis koha varajases kaasaegses ajus. Muuseumi rikkastest varandusest on leitav mitmeid sellevõimelisi esemeid, näiteks:
- Dekoratiivne kangas, 1893
- Ornamentaalne kast, 1906
- Tee-set, 1903
- Kauss „Kukesead“, 1900
Kollektsiooni laiuses on võimalik teha otsene võrdlus ajaloolise luksuse ja funktsionaalse disaini vahel. 19. sajandi tekstiilide oskuslikult valminud mustridest kuni kaasaegse mööbli struktureeritud vormideni – need esemed peegeldavad ühtlasi muutuvaid ühiskondlikke vajadusi ja tehnilisi võimalusi. Materjalide mitmekindsus, mis ulatub klaasist kuni keraamikani, pakub terviklikku vaadet sellele, kuidas käsitöö on kohandunud erinevates ajaloolistes ajastutes.
Muuseumikogele omased meistriteosed
Muuseumi kogelukk on täis tähtsate teoste sügavust, kus esile tõstuvad Gustav Klimti silmapaistvad tööd, sealhulgas Neitsimees ja Must sulg kaapiga. Need teosed peegeldavad kunstniku täitlikku kohalolu muuseumi pärandis, luues visuaalse sideme ajaloolise kunstivõimendusega. Samas kui Klimt ulatub emotsioonide maailma, siis muud kogumuse osad keskenduvad vormi ja funktsiooni täiuslikule liidule. Muuseum säilitab väärtuslikke möobeldiskusid Josef Hoffmanni kädest, kelle looming on vältimatu osa institutsiooni püüdest ühendada funktsionaalne kaune ja esteetika. Galeriides on tunda Wiener Werkstätte liikumuse vaimu, kus kunstilise väljenduse ja käsitöö oskuse sulamismine on kõige selgemalt aistitud.
Püsikogele kuuluvad ka Alois Weissbergeri ja Johann Kolleri klaasesemed, mis on tõvidinud oma ajastu tehnilist täpsust ja täiuslikkust. Lisaks sellele hoiab muuseum endas dekoratiivsete kangaste rikkalikku valikut, näiteks Charles Francis Annesley Voysey disainitud tekstiile. Need kangad on vaikendavad mälestusmärgid materjalist ajaloost, mida muuseumi seinade vahel on hoitud ja väärtustatud.
- Neitsimees, Gustav Klimt
- Must sulg kaapiga, Gustav Klimt
- Dekoratiivne kangas, Charles Francis Annesley Voysey
Näitused ja kaasaegne uurimistöö
Muuseum on pühendunud ajaloolisele täpsusele läbi pideva päritolu uurimise, mis on viinud 1998. aastast peale mitmete kunstiteoste tagastamise nende õigetele omanikule. Sellised püüdlused tagavad institutsiooni kogenduste sügava ehtsuse ja ajaloolise väärtuse säilimise.
Puhutavad näitused toimuvad peamiselt Weiskirchnerstraße hoones, mis on loodud spetsiaalselt vahelduud eksponeerimiseks. See ruum võimaldab luua pidevat dialoogi püsivkollektsiooni ja kaasaegsete kunstivõimelduste vahel. aastal 2015 käivitas muuseum Viini bienaali – sündmust, mille eesmärk on ühendada kunst, disain ja arhitektuur ühe ühise keele alla. Püsivkollektsiooni saalides on esemete esitamine sageli määratletud kutsutud kunstikide eripärase visiooni järgi. Näiteks Donald Judd lavastas 18. sajandi barokk-rokokoo klassikismis kollektsiooni minimalistilistel valgetel marmorplatvormidel, samal ajal kui Jenny Holzer Empire/ Biedermeier saal on täidetud valgustatud sotsiaalpoliitiliste tekstidega.
MAK Design Lab uurib materjaalkultuuri ja kaasaegse elu põjalist kokkupuutmist. Selle programm käsitleb spetsiifilisi teemasid, sealhulgas tarbimist, tehnoloogiat ja ühiskondlikku muutust. See lähenemine läheb kaugele traditsioonilistest näitustavastest, uurides, kuidas disain on mõjudanud meie tänapäevast eksistentsi.
Viimased projektid ja digitaalne innovatsioon
MAK – Kunsti ja Tööstusmuseum on oma ebatavapäraset ostutegevusega avatud tehnoloogia ja kunsti muutuvale ristmikule. Aastal 2015 sai institutsioon esimesena maailmas museumi, mis kasutas kunstiteose ostmiseks Bitcoini, omandades van den Dorpeli digitaalse teose "Event listeners". See samm peegeldab sügavat pühendumust uurida, kuidas digitaalsed varandusid ja blokkjedenite tehnoloogia on suutlikud suhelda traditsiooniliste muuseumipraktikatega.
Muuseumi füüsiline kohalolu on laiendunud ka linnakeskkonda, kus kunst kohtub valusega. Muuseumi hoovipindal asub "MAKlite" – Ameerika kunstniku James Turrelli püsiv välkติดตั้งatsioon. See teos kasutab täpselt kalibreeritud LED-valgust, et muuta ruum sensorseks keskkonnaks, laiendades ja muutades arhitektuurilise püsinu perseptiooni pärast pimeduse saabumist.
Digitaalne kättesaadavus on jäänud institutsiooni ulatusviisiks üheks olulisemaks komponendiks. Muuseum on digitaliseerinud üle 300 000 eseme, tehes kogu kogumist suure osa kättesaadavaks online-uuringuteks. Lisaks saavad külastajad kasutada interaktiivset veebipõhist audiotõlke ja juhendit, mis pakub detailset narratiivi ja ekspertide kommentaare, võimaldades süvenemist kunstivormide maailma samal ajal kui liigute läbi galeriid.
