Scottish National Gallery ajalugu
Eestis on ajalugu ja kunst on sügaval juurdes, kuid Ühendkreekuses, Edinburghi südames, asub koht, mis on kunstile pühendatud täiesti unikaalsel viisil. 1859. aastal asutatud Scottish National Gallery asub The Moundil, pakkudes vaate üle kogu linnapiirkonna. See instituut loodi, et majutada riiklik töötervituse ja fine art'i kolLECTION, ning see missioon on püsinud muutumatuna alates selle avamisest. Galeriid juhib National Galleries Scotland, mis vastutab kogu kogumiku säilitamise ja esitamise eest.
Paiga juured on seotud Šotiidi Kuningliku Instituudi arenguga, mille eesmärk oli toetada kunsti arengut. Algupäeles jagati hoone ruumid National Gallery ja Kuningliku Šotiidi Akadeemia kollektsiooni vahel. See topeline eesmärk tähendas, et ruum oli jaotatud p longitudinally: Kuninglik Šotiidi Akadeemia ocupasid idaaniaga ekspositsioonigalleriiid, samas kui National Gallery asus lääneosa.
See külg-kõrgkõrguslik ja funktsionaalne jaotus püsis alles kuni 1912. aastani, mil Kuninglik Šotiidi Akadeemia kolmas uude hoonesse liikus. Aja jooksul on instituut arenenud koos riigi kunstikogu kasvava ja muutuva vajadusega. Kuigi hoone eesmärk oli alguses jaotatud, laienes galeriis eventually kogu struktuurile. Täna on see paik peamine koht Šotiidi ja Euroopa kunsti uuringuks ja nautimiseks, mis ulatub Renessanssi ajastust kuni 20. sajandi algupõidini.
Hoone neoklassicistlik arhitektuur
William Henry Playfair'i projekteeritud hoone järgib neoklassitsismi arhitektuuripõhimõtteid. Selle struktuur on modelleeritud järgama poodi müüdi ja antseks Graecia templeple kui vormi. Disain rõhutab kogu fassaadil ja sisertades suluslikku sümmeetriat ning tasakaalustatud proportsioone, mis peegeldab korras oleva ja stabiilsuse klassikalisi ideaale.
Siitpaiga arhitektuurne keeles on määratlevaks elementiks teatud klassikalised ordosid. Hoone on ehitatud Ioonia ordos, kuid seal on nähtav ka ihtsaid korintide kolonne, mis annavad ehitisele pidavuse ja suurevilisuse. Valo ja varju mäng galeriides on siin kasutatud teadlikult, et tuua esile ruumi pühalikkust ja tõsidust.
Renessanssi algusest kuni 20. sajandi algupõddakani ulatub kogu see rikkalik kunstikogu, mis pakub vaate Euroopa kunstilise arengu sajandite vahelisele teekonnale, ühendades nii Šotilandi kui ka maailma tippteosed. Itaalia renessanssi magistraatsetud teosed moodustavad selle kogumi süda, luues vundamendi hiljemate stiilidele, mida galeriis saab vaatata.
Kogumikus leidub märkimisväärseid näiteid impressionismist ja postimpressionismist. Need teosed peegeldavad Euroopa kunsti häärmat vahetust fookuses, suunates tähelepanu valgusele ja atmosfäärile 19. sajandi lõpus. Selliste suunadega on seotud kunstnikud nagu Claude Monet ja Georges Seurat, ning nende kõrval rikkastavad pildilisi Vincent van Gogh ja Sandro Botticelli.
- The Virgin Adoring the Sleeping Christ Child, 1485 - Sandro Botticelli
- Haystacks: Snow Effect, 1891 - Claude Monet
- La Luzerne, Saint-Denis, 1885 - Georges Seurat
- Olive Trees, 1889 - Vincent Willem Van Gogh
Kogumuse laiuses on võimalik kogeda otsest kontrasti Renessanssi formeerivate traditsioonide ja sajandihõlgva moderniseeritud lähenemiste vahel. See stiilide ja tehnikate pidevus on säilitatud läbi valitud teosest, mis on pärandinud oma eripära erinevistest Euroopa ajaloo perioodidest.
Rahvusliku kogumuse meistriteosed
Kogumuse südamest avaneb maailm, mis on täis põhjalisest renessanssi suurepauulisi teoseid, sealhulgas Titiani sulgava Diana ja Callisto, mis on galeriia kogumuse üks kesksamaid pärleid. Need varajased traditsioonid kohtuvad ajalooliste hetkidega, mida isendab Hollandi kuldajärg, esindatuna näiteks Rembrandt van Rijni ja Johannes Vermeeri täiuslikult valitud teostega.
Šotlise kunst on galeriis kiredalt kohal, peegeldades riigi kultuurilist identiteeti läbi mitmete oluliste nimioonide. Sir Henry Raeburni vaim on kätte saanud läbi teose Uisutav õpastaja, samas kui Sir Edwin Landseeri suurejooneline Glendi monarh pakub vaatajale looduse võimendust. Need klassikalised ja rahvuslikud teosed on harmoonias koos impressionistlike ja postimpressionistlike piltidega, kus Claude Moneti ja Edgar Degasi tööd loovad valguse ja liikumise täiusliku tantsu.
- Vana ja Uue testamenti allegoria, uimeles 1530 – Hans Holbein noorem
- Naine voodis, 1647 – Rembrandt van Rijn
- Neitsukene Jumala lapsedega, 1485 – Sandro Botticelli
- Lapsenõretlev naine, 1894 – Pierre-Auguste Renoir
- Montagne Sainte-Victoire, 1895 – Paul Cézanne
